Garlieb Merkeli käsitlus alglepingust ja selle kehtivusest pärisorjuse kaotamisel Balti provintsides

Abstract

Artiklis on lähema vaatluse alla võetud Garlieb Merkeli käsitlus alglepingust (Urvertrag), mida Merkel mõtestas ühiskonnaelu õigusliku alusena ja mis kehtestas kõigi inimeste õiguse inimlikule kohtlemisele. Kuigi Merkel pidas alglepingut üldinimlikuks, ei kehtinud see tema kaasajal Balti provintsides. Seepärast kutsus Merkel üles alglepingut taas kehtima panema. Merkel tugines alglepingust kirjutades Jean-Jacques Rousseau ideedele, kuigi tema tõlgendus Rousseau teoreetilise mõtte rakendamisel Liivimaa pärisorjust kritiseerides ja reformiettepanekuid tehes on küllaltki vaba. Merkeli meelest seostus algleping tugevalt varase inimõiguste kontseptsiooniga, samas ei välistanud algleping vallutusõiguse legitiimsust. Viimasega näitas Merkel oma toetust seni kehtinud maaomandisuhete jätkumisele ka pärast talupoegade pärisorjusest vabastamist.

Keywords

• pärisorjuse kaotamine
• ühiskondliku lepingu teooria
• inimõigused
• vallutusõigus
• garlieb merkel
• jean-jacques rousseau
• david hume